Filmid

Õnnelik lõpp

Happy End

Sünopsis

Režissöör

Michael Haneke uusim film, irooniliselt pealkirjastatud „Õnnelik lõpp“, on pinev peredraama, mis esilinastus tänavuse Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammis. Austria meisterlavastaja võtab taas kord oma halastamatu luubi alla heal järjel Euroopa perekonna siseelu... kogu oma klantsi pealispinna all määnduvas väärastumuses.

Filmiloo tegevustik leiab aset Prantsuse sadamalinnas Calais’s, Euroopa pagulaskriisi ühes tulipunktis. See asjaolu ei oma aga oma heaolumulli privileegipimeduses elavate enesekesksete tegelaste jaoks mingit erilist tähtsust. Karmist karjäärinaisest peretütar Anne (Isabelle Huppert, „Elle“) on põduraks jäänud isalt (Jean-Louis Trintignant, „Armastus“) üle võtnud perekonnäri juhtimise ning tema õlul on ka perekondlik suurmajapidamine. Uhkes häärberis elavad rõõmsalt koos veel Anne’i luuserist poeg (Franz Rogowski, „Victoria“), vend Thomas (Mathieu Kassovitz, „Viha“) koos oma uue perega ning kusagil taustal teevad nende eest kogu musta töö ära marokolastest teenijad. Mõõdetud tempos lahti rulluv thrillerlik lugu läheb käima sellest, kui nende juurde kolib elama Thomas’ õrnalt sotsiopaatlike kalduvustega teismeline tütar Eva, kelle ema on kahtlastel asjaoludel mürgistusega haiglasse sattunud. Järk-järgult paljastub trööstitu portree – jõuka keskklassi hingeline kalestumine, mis näib iga põlvkonnaga võtvat üha süngemaid pöördeid.

Režissööri loomingu austajad leiavad siit rohkelt tagasiviiteid tema varasematele töödele ja loomingus läbivalt esindatud teemadele, kuid kogenud inimhingede lahkaja operatsioonisaali lambid on seekord senisest veelgi eredamad, skalpellid veelgi teravamad.

Kaarin Piiskoppel

Michael Haneke

(sünd 1942, München) õppis Viinis filosoofiat, psühholoogiat ja teatriteadust ning on alates 1970. a vabakutseline režissöör ja stsenarist. Alates Haneke esimesest täispikast mängufilmist „Seitsmes kontinent” (1989) on tema filmides põhiteemaks massimeedia väärastanud mõju noortele ja inimeste psüühikale. Haneke üks populaarsemaid mängufilme „Klaveriõpetaja” tõi talle 2001. a Cannes’is žürii grand prix’ ning Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis filmi 2001. a PÖFFil parimaks filmiks. Vanameistri 12. täispikk film „Valge lint” pälvis 2009. a Cannes’is Kuldse Palmioksa ja tema järgmine film "Armastus" (2012) pälvis parima võõrkeelse filmi Oscari. "Õnnelik lõpp" on Haneke 14. film.

Filmograafia

  • Der siebente continent (The Seventh Continent, 1989)
  • Benny’s Video (1992)
  • 71 Fragmente einer Chronologie des Zufalls (71 Fragments of a Chronology of Chance, 1994)
  • Funny Games (1997)
  • Das Schloß (The Castle, 1997)
  • Code inconnu (Code Unknown, 2000)
  • La Pianiste (Klaveriõpetaja, PÖFF 2001)
  • Le Temps du loup (Hundi aeg, PÖFF 2003)
  • Caché (Varjatud, PÖFF 2005)
  • Funny Games US (2008)
  • Das weisse Band (Valge lint, PÖFF 2009)
  • Amour (Armastus, PÖFF 2012)
  • Happy End (2017)

Ajakava

21.11.2017
19:15 - 21:02
Tartu, 
Athena keskus
Subtiitrid: EST, ENG, RUS
Seansikood: 052002
Väljamüüdud
25.11.2017
22:00 - 23:47
Tallinn, 
Coca-Cola Plaza
Saal 2
Subtiitrid: EST, ENG, RUS
Seansikood: 090103
Väljamüüdud
02.12.2017
19:30 - 21:17
Tallinn, 
Apollo Kino Solaris
Saal 1
Subtiitrid: EST, ENG, RUS
Seansikood: 160801
Väljamüüdud
Külalistega seansid võivad lõppeda hiljem.

Programm

Panoraam

Filmi info

Riigid: Prantsusmaa, Austria, Saksamaa
Aasta: 2017
Kestvus: 107 minutit
Keeled: prantsuse, inglise
Režissöör: Michael Haneke
Produtsendid: Margaret Menegoz, Stefan Arndt, Veit Heiduschka, Michael Katz
Stsenarist: Michael Haneke
Operaator: Christian Berger
Montaaž: Monika Willi
Osatäitjad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz, Fantine Harduin, Franz Rogowski
Tootjad: Les Films du Losange, X Filme Creative Pool GmbH, Wega Film
Levitaja: Must Käsi
Festivalid: Cannes, Karlovy Vary, Toronto, San Sebastian, Zurich, London

Sünopsis

Režissöör

Michael Haneke uusim film, irooniliselt pealkirjastatud „Õnnelik lõpp“, on pinev peredraama, mis esilinastus tänavuse Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammis. Austria meisterlavastaja võtab taas kord oma halastamatu luubi alla heal järjel Euroopa perekonna siseelu... kogu oma klantsi pealispinna all määnduvas väärastumuses.

Filmiloo tegevustik leiab aset Prantsuse sadamalinnas Calais’s, Euroopa pagulaskriisi ühes tulipunktis. See asjaolu ei oma aga oma heaolumulli privileegipimeduses elavate enesekesksete tegelaste jaoks mingit erilist tähtsust. Karmist karjäärinaisest peretütar Anne (Isabelle Huppert, „Elle“) on põduraks jäänud isalt (Jean-Louis Trintignant, „Armastus“) üle võtnud perekonnäri juhtimise ning tema õlul on ka perekondlik suurmajapidamine. Uhkes häärberis elavad rõõmsalt koos veel Anne’i luuserist poeg (Franz Rogowski, „Victoria“), vend Thomas (Mathieu Kassovitz, „Viha“) koos oma uue perega ning kusagil taustal teevad nende eest kogu musta töö ära marokolastest teenijad. Mõõdetud tempos lahti rulluv thrillerlik lugu läheb käima sellest, kui nende juurde kolib elama Thomas’ õrnalt sotsiopaatlike kalduvustega teismeline tütar Eva, kelle ema on kahtlastel asjaoludel mürgistusega haiglasse sattunud. Järk-järgult paljastub trööstitu portree – jõuka keskklassi hingeline kalestumine, mis näib iga põlvkonnaga võtvat üha süngemaid pöördeid.

Režissööri loomingu austajad leiavad siit rohkelt tagasiviiteid tema varasematele töödele ja loomingus läbivalt esindatud teemadele, kuid kogenud inimhingede lahkaja operatsioonisaali lambid on seekord senisest veelgi eredamad, skalpellid veelgi teravamad.

Kaarin Piiskoppel

Michael Haneke

(sünd 1942, München) õppis Viinis filosoofiat, psühholoogiat ja teatriteadust ning on alates 1970. a vabakutseline režissöör ja stsenarist. Alates Haneke esimesest täispikast mängufilmist „Seitsmes kontinent” (1989) on tema filmides põhiteemaks massimeedia väärastanud mõju noortele ja inimeste psüühikale. Haneke üks populaarsemaid mängufilme „Klaveriõpetaja” tõi talle 2001. a Cannes’is žürii grand prix’ ning Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis filmi 2001. a PÖFFil parimaks filmiks. Vanameistri 12. täispikk film „Valge lint” pälvis 2009. a Cannes’is Kuldse Palmioksa ja tema järgmine film "Armastus" (2012) pälvis parima võõrkeelse filmi Oscari. "Õnnelik lõpp" on Haneke 14. film.

Filmograafia

  • Der siebente continent (The Seventh Continent, 1989)
  • Benny’s Video (1992)
  • 71 Fragmente einer Chronologie des Zufalls (71 Fragments of a Chronology of Chance, 1994)
  • Funny Games (1997)
  • Das Schloß (The Castle, 1997)
  • Code inconnu (Code Unknown, 2000)
  • La Pianiste (Klaveriõpetaja, PÖFF 2001)
  • Le Temps du loup (Hundi aeg, PÖFF 2003)
  • Caché (Varjatud, PÖFF 2005)
  • Funny Games US (2008)
  • Das weisse Band (Valge lint, PÖFF 2009)
  • Amour (Armastus, PÖFF 2012)
  • Happy End (2017)