Maikuu Seoulis, Lõuna-Koreas aastal 1980. Man-seob elab peost suhu, üritades taksojuhi töö ja muude otsadega ülal pidada oma tütart ning tasuda haiglaarveid, ainsat, mis on järele jäänud tema surnud naisest. Ta on liiga hõivatud argielu painetega, et tunda huvi riigis toimuvate murranguliste poliitiliste arengute vastu. Vaid aasta tagasi korraldati atentaat riiki 18 aastat autokraatlikult valitsenud presidendile Park Chung-hee’le, mille tagajärjel haarasid riigis võimu sõjaväelased, põhjustades suures osas demokraatiat oodanud ühiskonnas üha kasvavat rahulolematust.
Ühel päeval kuuleb Man-seob välismaalasest, kes on valmis tasuma märksimisväärset tasu sõidu eest Gwangjusse. Mees otsustab, maksku mis maksab, selle tööotsa endale saada, teadmata, et tegu on ajakirjanikuga, kes üritab pääseda linna, kus on puhkenud kõige tulisemad demonstratsioonid kehtiva poliitilise võimu vastu – asjaolu, mida võimul olevad militaristid üritavad iga hinna eest varjata nii kohaliku elanikkonna kui ka välismaailma eest.
Balansseerides oskuslikult põneviku ja meeleoluka karakterdraama vahel, räägib „Taksojuht“ korealikult emotsionaalse loo traagilisest ajalooepohhist, selle ootamatutest kangelastest ja ebaõiglastest ohvritest – sündmustest, mis sillutasid teed Lõuna-Korea demokraatiale.
Lõuna-Korea esitas filmi parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.

Hannes Aava