2011. aastal Colombias teeb üks maitseaineid müüv firma promokampaania, lubades jagada 2000 kiirkeedupotti vahetuskaubana nende toodete tühjade purkide vastu. 24-aastane Cristobal Cartagenast, kelle ema on tootest vaimustuses, ühineb järjekorraga õhtul enne kampaania algust. Noormees loodab, et on järjekorra alguses, kuid taipab õige pea, et tema koht on pigem selle keskel. Tõsiasi, et kampaania käigus jagatakse välja ainult 2000 potti, ei heiduta enam kui 12 000 inimest, kes seisavad sabas ainuüksi Cartagenas. Häbelik ja töötu Cristobal üritab aega „uute naabrite“ seltsis võimalikult tulusalt ära kasutada.

Film räägib loo väikese kogukonna sünnist järjekorra sees ning sellest, kuidas inimesed jagavad hirme ja lootusi, rääkides oma igapäevaelust. Õige pea tekib nende vahel vennastumine, ehkki kui nad taipavad, et tasuta kingitusi ei jagu kõigele, hakkavad ka pinged kerkima.

„Võistleja“ on meeldivalt lahe film. Veidi räpakas, hullumeelne ja kohati vaimukas, aitab tegelaste kariibilikult mõnus rütm loo absurdsust veelgi enam rõhutada. Vaatamata minimaalsele süžeele ja laisale atmosfäärile pakuvad tugevad sotsiaalpoliitilised viited lohutust neile, kes on kannatanud mingit laadi ebaõigluse all. Oma kolmanda mängufilmiga õnnestub Carlos Osunal luua osavõtlik linateos, mis resoneerib ühiskonnaga mitmel tasandil.

Javier Garcia Puerto