Sulev Keedus teeb mängufilme harva. Aga kui teeb, siis nii, et sellest on põhjust rääkida veel kaua. Tema uus film ei ole erand. 

See koosneb kolmest eri ajas kulgevast novellist, mis käsitlevad naise kohta Eesti ühiskonnas ja vabadust otsustada ise oma saatuse üle. 19. sajandi lõpus pannakse Maara vägisi mehele – see on aeg, kui elu mõjutavad veel patriarhaalsed kombed. 1949. aastal ootab Elinat ees küüditamine – siin on tegu juba poliitilise võimu repressiooniga. Nii ühel kui teisel puhul juhib saatust vääramatu jõud ja valikud tehakse ära inimeste eest. Juba 21. sajandil – justkui piiramatu vabaduse ajastul – üritab hinge täitva tühjuse eest põgeneda aga Luna Lee. Paraku on maailm tema ümber ise suures eksistentsiaalses segaduses, täis samasuguseid murtud hingi, osalemas mingis tragikoomilises näitemängus. 

Kõiki kolme peategelast kehastab muljetavaldavalt Rea Lest, uuema Eesti filmi populaarsemaid naisnäitlejaid. Aga mitte üksnes tema ei seo neid erinevaid aegruume – mütoloogilist, painajalikku ja unenäolist – meisterlikult tervikuks: nähtav või nähtamatu niidistik ühendab kohati üllataval viisil ka teisi tegelasi ja sündmusi, sõltumata sellest, kas on 19., 20. või 21. sajand. 

On filme, kus on vähe vaadata, aga palju mõelda. Ja vastupidi – filme, kus on palju vaadata, aga vähe mõelda. „Mehetapja / Süütu / Vari” on selline, mille puhul on palju vaadata ja... palju mõelda. „Film – see on eelkõige saladus,” on Keedus varem oma filmitegemiste kohta öelnud. Meile saladused meeldivad. 

Tiit Tuumalu