Vahel juhtub, et noormees, kes oli nooruses väga kena ja sarmikas ning suutis ära rääkida iga tüdruku, on 20 aasta pärast kõvasti juurde võtnud, pooled oma juuksed kaotanud ning liig enesekindlad maneerid ei vii teda enam ka naiste juures sihile. Ja teisest küljest, too nohik, kes luges palju väärtkirjandust, kuid oli äärmiselt ebakindel, kasvab edukaks meheks, kel läheb naisterindel väga hästi.

Huey ja Bernard on täpselt sellised vanad sõbrad, kes pärast pikki aastaid ootamatult kohtuvad. Naised teevad meeste elu endiselt keeruliseks, kuid nüüd on mõlemad jõudnud keskikka ja hakkavad tunnetama, et elu ei olegi igavene. Nii mõneski aspektis oleks vaja teha korrektiive, see aga pole üldsegi lihtne. Seda enam, et nende vahele on tekkinud Huey tütar Zelda.

Stsenarist ja Pulitzeri auhinna laureaat Jules Feiffer kirjutas „Bernard ja Huey“ stsenaariumi juba 30 aastat tagasi. Ekraanile jõudis see nüüd tänu lavastaja ja ühele Slam­dance’i festivali ühe rajaja Dan Mirvishi järjepidevusele ja Kickstarterile. Tegu on ajatu loo ja teemaga, millel on tugev, kuigi veidi nukram ja vähem kaootiline Woody Alleni maik man.

Kaisa Karu