Filmid

Mademoiselle Paradis

Mademoiselle Paradis, "Licht"

Märksõna: Ajalugu

Sünopsis

Režissöör

Maria Theresia von Paradis oli väikelapsena nägemise kaotanud andekas pianist ja helilooja, Mozarti ja Haydni kaasaegne ja tuttav, kes sai juba teismelisena Viini kõrgseltskonnas kuulsaks oma muusikalise andega. Ehkki tüdruku „leivanumbriks“ olid nii anne kui ka pimedus, püüdsid vanemad teda abielukõlbulikuks muutmiseks viimasest siiski terveks ravida. Ja 18. sajandi Viini tärkavas meditsiiniteaduses ei olnud eksperimentaalsetest raviprotseduuridest puudust.

Theresia elul põhineva filmi lugu saab alguse siis, kui pärast edutuid ja tihti ka piinarikkaid ravikuure jõudis 18-aastane neiu kurikuulsa dr Franz Anton Mesmeri juurde, kelle uudne magnetismi ideel põhinev ravi näis tõepoolest tüdrukule nägemise tagasi andvat. Ent peagi selgus, et nägev Theresia ei ole nii osav klavessiinivirtuoos kui pime Theresia, ning selles, kas olulisem on nägemine või anne, jäävad osapooled eri arvamusele.
Tõsielulistel sündmustel põhinev Austria ajalooline film „Mademoiselle Paradis“ on audiovisuaalselt meisterlik kostüümidraama, mis pakub noore naise hämmastava loo taustal sotsiaalkriitilise ja põneva portree 18. sajandi Viini kõrgklassi glamuursest olelusvõitlusest, kus piir parimate kavatsuste ja omakasupüüdlikkuse, kunsti, teaduse ja tsirkuse vahel on ühtmoodi nähtamatu kõigile.

Austria esitas filmi parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.

Katre Pärn

Barbara Albert

sünd 1970, Viin) õppis teatrilugu ja ajakirjandust, hiljem Viini Filmiakadeemias filmilavastamist ja stsenaristikat. Ta on töötanud režissööri abina, monteerija assistendina ja näitlejana. 1999. aastal oli ta üks tootjafirma Coop 99 asutajatest. Tema lühi- ja dokumentaalfilmid on osalenud paljudel festivalidel kõikjal maailmas. Alberti debüütmängufilm „Põhjas“, mis linastus 2000. aastal PÖFFil, võitis Stockholmi festivalil parima filmi auhinna. Albert oli ka 2006. a Berliini festivali võidufilmi „Grbavica“ (linastus ka PÖFFi raames) produtsent. Tema teine täispikk mängufilm „Vabad radikaalid“ ja kolmas täispikk film „Langedes“ linastusid samuti PÖFFil.

Filmograafia

  • Somewhere Else (1997, doc)
  • Nordrand (1999, Põhjas, PÖFF 2000)
  • Böse Zellen (Vabad radikaalid, PÖFF 2003)
  • Fallen (Langedes, PÖFF 2006)
  • Die Lebenden (The Dead and the Living, 2012)
  • Licht (Mademoiselle Paradis, 2017)

Ajakava

27.11.2017
17:15 - 18:49
Tallinn, 
Kino Sõprus
Subtiitrid: ENG
Seansikood: 111701
Väljamüüdud
02.12.2017
19:45 - 21:19
Tallinn, 
Coca-Cola Plaza
Saal 10
Subtiitrid: ENG
Seansikood: 160703
Väljamüüdud
Külalistega seansid võivad lõppeda hiljem.

Programm

Panoraam

Filmi info

Riigid: Austria, Saksamaa
Aasta: 2017
Kestvus: 94 minutit
Keel: saksa
Režissöör: Barbara Albert
Produtsendid: Michael Kitzberger, Wolfgang Widerhofer, Nikolaus Geyrhalter, Markus Glaser, Martina Haubrich, Gunnar Dedio
Stsenarist: Kathrin Resetarits
Operaator: Christine A. Maier
Montaaž: Niki Mossböck
Helilooja: Lorenz Dangel
Osatäitjad: Maria Dragus, Devid Striesow, Lukas Miko, Katja Kolm, Maresi Riegner
Tootjad: NGF - Nikolaus Geyrhalter Filmproduktion, Looks Filmproduktionen
Festivalid: Toronto, San Sebastian, Hamburg

Sünopsis

Režissöör

Maria Theresia von Paradis oli väikelapsena nägemise kaotanud andekas pianist ja helilooja, Mozarti ja Haydni kaasaegne ja tuttav, kes sai juba teismelisena Viini kõrgseltskonnas kuulsaks oma muusikalise andega. Ehkki tüdruku „leivanumbriks“ olid nii anne kui ka pimedus, püüdsid vanemad teda abielukõlbulikuks muutmiseks viimasest siiski terveks ravida. Ja 18. sajandi Viini tärkavas meditsiiniteaduses ei olnud eksperimentaalsetest raviprotseduuridest puudust.

Theresia elul põhineva filmi lugu saab alguse siis, kui pärast edutuid ja tihti ka piinarikkaid ravikuure jõudis 18-aastane neiu kurikuulsa dr Franz Anton Mesmeri juurde, kelle uudne magnetismi ideel põhinev ravi näis tõepoolest tüdrukule nägemise tagasi andvat. Ent peagi selgus, et nägev Theresia ei ole nii osav klavessiinivirtuoos kui pime Theresia, ning selles, kas olulisem on nägemine või anne, jäävad osapooled eri arvamusele.
Tõsielulistel sündmustel põhinev Austria ajalooline film „Mademoiselle Paradis“ on audiovisuaalselt meisterlik kostüümidraama, mis pakub noore naise hämmastava loo taustal sotsiaalkriitilise ja põneva portree 18. sajandi Viini kõrgklassi glamuursest olelusvõitlusest, kus piir parimate kavatsuste ja omakasupüüdlikkuse, kunsti, teaduse ja tsirkuse vahel on ühtmoodi nähtamatu kõigile.

Austria esitas filmi parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.

Katre Pärn

Barbara Albert

sünd 1970, Viin) õppis teatrilugu ja ajakirjandust, hiljem Viini Filmiakadeemias filmilavastamist ja stsenaristikat. Ta on töötanud režissööri abina, monteerija assistendina ja näitlejana. 1999. aastal oli ta üks tootjafirma Coop 99 asutajatest. Tema lühi- ja dokumentaalfilmid on osalenud paljudel festivalidel kõikjal maailmas. Alberti debüütmängufilm „Põhjas“, mis linastus 2000. aastal PÖFFil, võitis Stockholmi festivalil parima filmi auhinna. Albert oli ka 2006. a Berliini festivali võidufilmi „Grbavica“ (linastus ka PÖFFi raames) produtsent. Tema teine täispikk mängufilm „Vabad radikaalid“ ja kolmas täispikk film „Langedes“ linastusid samuti PÖFFil.

Filmograafia

  • Somewhere Else (1997, doc)
  • Nordrand (1999, Põhjas, PÖFF 2000)
  • Böse Zellen (Vabad radikaalid, PÖFF 2003)
  • Fallen (Langedes, PÖFF 2006)
  • Die Lebenden (The Dead and the Living, 2012)
  • Licht (Mademoiselle Paradis, 2017)