Filmid

Abrili tütred

April's Daughter, "Las hijas de Abril"

Sünopsis

Režissöör

Tähelepanuväärselt elutruu ja kaasakiskuv, absurdselt seebiseriaalilik portree ühe pere­konna ebatervetest suhetest.

Mehhiko režissöör Michel Franco jätkab talle „Pärast Luciaga“ (PÖFF 2012) edu toonud käekirja, portreteerides alaealise tüdruku Valeria, tema selgrootu ja eluvõõra peika Mateo ning joogaõpetajast ema Abrili vahelist veidrat armastuse ja vihkamise kolmnurka. Nagu kolmest veel vähe poleks, on pildil ka Valeria depressiivne õde, Mateo osavõtmatud vanemad ning alaealise tütre ja lapsmehe pisike tita Karen, kelle osa filmis on vürtsitada niigi haiget olukorda painava karjumisega. Tillukese vääksuva inimese ilmaletulek on põhjuseks, miks pealtnäha tavalised inimesed imelikuks muutuvad.

Kui haldjalik Valeria lapse saab, näib tema ema Abril olevat perekonnas ainus vastutusvõimeline inimene. Kuid peagi muutub temagi käitumine imelikuks: ehkki ta alguses noori toetab, allkirjastab ta eestkostjana nende selja taga Kareni lapsendamisdokumendid ja annab lapse tütre eest salaja teise perekonda ning veenab seejärel otsustusvõimetut Mateod kahekesi koos Mexico Citysse kolima, et salaja koos last kasvatada. Kuigi kõik on juba niigi talumatu, järgneb igale veidrale sammule uus. Viimaks astub Abril Mateoga peaaegu vägivaldselt seksisuhtesse ja plaan on selge: teistele sisemisest valgusest jutlustav naine osutub südametuks manipulaatoriks, kes tahab tütrelt üle lüüa nii peika kui ka lapse. Selgub aga, et ta on oma tütart alahinnanud.

Külm, tume, peaaegu et unenäoline asjade kulg, kus sündmused juhtuvad kuidagi kontrollimatult, on oma haigel moel väga haarav. Karakterid on selged vaatamata režissööri minimalistlikule käekirjale ja Abril, keda kehastab Emma Suarez, mõjub väga usutavalt.

Hille Hanso


 

Franco Michel

(sünd 1979, Mexico City) õppis kommunikatsiooni Ibero-ameerika ülikoolis Mexico Citys ning läbis filmirežii kursused New Yorgi Filmiakadeemias. Ta hakkas endale nime tegema telereklaamidega. 2009. aastal kirjutas ja lavastas ta oma esimese filmi „Daniel ja Ana“, mis valiti Cannes’i filmifestivali Directors’ ­Fortnight sektsiooni võistlema, samuti San Sebastiani festivali Horizontes Latino programmi. Tema teine täispikk mängufilm „Pärast Luciat“ (2012), mis pälvis Cannes’i festivali Un Certain Regard sektsiooni parima filmi auhinna, linastus samal aastal ka PÖFFi programmis. „Abrili tütred“ on tema viies täispikk film.

 

Filmograafia

  • Daniel and Ana (2009, Daniel ja Ana, PÖFF 2013)
  • Después de Lucía (Pärast Luciat, PÖFF 2012)
  • A los ojos (2014, co-dir)
  • Chronic (2015)
  • Las hijas de Abril (April’s Daughter, 2017)

Ajakava

20.11.2017
20:45 - 22:28
Tallinn, 
Apollo Kino Solaris
Saal 3
Subtiitrid: ENG
Seansikood: 041004
Osta
01.12.2017
18:30 - 20:13
Tallinn, 
Coca-Cola Plaza
Saal 8
Subtiitrid: ENG
Seansikood: 150501
Väljamüüdud
02.12.2017
18:00 - 19:43
Tallinn, 
Kosmos IMAX
Saal IMAX
Subtiitrid: ENG
Seansikood: 161501
Väljamüüdud
Külalistega seansid võivad lõppeda hiljem.

Programm

Panoraam

Filmi info

Riik: Mehhiko
Aasta: 2017
Kestvus: 103 minutit
Keel: hispaania
Režissöör: Franco Michel
Produtsendid: Michel Franco, Lorenzo Vigas, Moisés Zonana
Stsenarist: Michel Franco
Operaator: Yves Cape
Montaaž: Jorge Weisz, Michel Franco
Osatäitjad: Emma Suárez, Ana Valeria Becerril, Enrique Arrizon, Joanna Larequi, Hernán Mendoza
Tootja: Lucía Films
Festivalid: Cannes (Jury Prize), Karlovy Vary, Melbourne, Toronto, London, Busan

Sünopsis

Režissöör

Tähelepanuväärselt elutruu ja kaasakiskuv, absurdselt seebiseriaalilik portree ühe pere­konna ebatervetest suhetest.

Mehhiko režissöör Michel Franco jätkab talle „Pärast Luciaga“ (PÖFF 2012) edu toonud käekirja, portreteerides alaealise tüdruku Valeria, tema selgrootu ja eluvõõra peika Mateo ning joogaõpetajast ema Abrili vahelist veidrat armastuse ja vihkamise kolmnurka. Nagu kolmest veel vähe poleks, on pildil ka Valeria depressiivne õde, Mateo osavõtmatud vanemad ning alaealise tütre ja lapsmehe pisike tita Karen, kelle osa filmis on vürtsitada niigi haiget olukorda painava karjumisega. Tillukese vääksuva inimese ilmaletulek on põhjuseks, miks pealtnäha tavalised inimesed imelikuks muutuvad.

Kui haldjalik Valeria lapse saab, näib tema ema Abril olevat perekonnas ainus vastutusvõimeline inimene. Kuid peagi muutub temagi käitumine imelikuks: ehkki ta alguses noori toetab, allkirjastab ta eestkostjana nende selja taga Kareni lapsendamisdokumendid ja annab lapse tütre eest salaja teise perekonda ning veenab seejärel otsustusvõimetut Mateod kahekesi koos Mexico Citysse kolima, et salaja koos last kasvatada. Kuigi kõik on juba niigi talumatu, järgneb igale veidrale sammule uus. Viimaks astub Abril Mateoga peaaegu vägivaldselt seksisuhtesse ja plaan on selge: teistele sisemisest valgusest jutlustav naine osutub südametuks manipulaatoriks, kes tahab tütrelt üle lüüa nii peika kui ka lapse. Selgub aga, et ta on oma tütart alahinnanud.

Külm, tume, peaaegu et unenäoline asjade kulg, kus sündmused juhtuvad kuidagi kontrollimatult, on oma haigel moel väga haarav. Karakterid on selged vaatamata režissööri minimalistlikule käekirjale ja Abril, keda kehastab Emma Suarez, mõjub väga usutavalt.

Hille Hanso


 

Franco Michel

(sünd 1979, Mexico City) õppis kommunikatsiooni Ibero-ameerika ülikoolis Mexico Citys ning läbis filmirežii kursused New Yorgi Filmiakadeemias. Ta hakkas endale nime tegema telereklaamidega. 2009. aastal kirjutas ja lavastas ta oma esimese filmi „Daniel ja Ana“, mis valiti Cannes’i filmifestivali Directors’ ­Fortnight sektsiooni võistlema, samuti San Sebastiani festivali Horizontes Latino programmi. Tema teine täispikk mängufilm „Pärast Luciat“ (2012), mis pälvis Cannes’i festivali Un Certain Regard sektsiooni parima filmi auhinna, linastus samal aastal ka PÖFFi programmis. „Abrili tütred“ on tema viies täispikk film.

 

Filmograafia

  • Daniel and Ana (2009, Daniel ja Ana, PÖFF 2013)
  • Después de Lucía (Pärast Luciat, PÖFF 2012)
  • A los ojos (2014, co-dir)
  • Chronic (2015)
  • Las hijas de Abril (April’s Daughter, 2017)