Filmid

Ära neela mu südant, alligaatoritüdruk

Don't Swallow My Heart, Alligator Girl!, "Não Devore Meu Coração!"

Märksõnad: Loodus, Noored

Sünopsis

Režissöör

„Ära neela mu südant, alligaatoritüdruk!“ asetab vaataja Apa jõe kaldale – veekogu äärde, mis lahutab Brasiiliat ja Paraguaid. Brasiilia poolel elab 13aastane Joca (Eduardo Macedo) – varateismeline poiss, kes on armunud vastaskaldal elavasse guaranii neidu. Sama müstiline nagu jõgi, on ka noormehe armastatu Basano (Adeli Benitez), kes ammutab jõudu oma rahva juurtest ja minevikust.

Kõige selgemalt sobitubki film fataalsete armastuslugude kategooriasse, meenutades kohati armastusromaanide suurimaid klassikuid, nagu „Romeo ja Julia“ jt. Ehkki vaadates, kuidas Joca vend, kohaliku mootorrattagängi üks kardetumaid liikmeid, oma vastasleeri, guaraniide mootorrattajõuguga arveid klaarib, loob film hoopis teised assotsiatsioonid. „Ära neela mu südant, alligaatoritüdruk!“ pakubki vaatajale kaootilist, kohati võluvat žanrite virrvarri.

Filmi kõnekamaks sisuliseks pooleks on vastandus – karakteritele omistatud konfliktsus ja verejanu, mis võimaldavad mõelda inimloomuse keerdkäikudele. Samas iseloomustab filmi duaalsus – filmi kaunil, kohati mängulisel visuaalil võib lasta silme eest ka lihtsalt läbi voolata, elades kaasa kummalisele, kohati udusele segule kõigest sellest, mida linateos püüab pakkuda.

Aurelia Aasa

Oma energilise neoonvärvilise visuaali ja tujuka süntesaatori-soundtrackI’iga Braganca film toob meelde Nicolas Winding Refni teose „Drive“, kuid selle jahmatav, unenäoline atmosfäär meenutab kohati ehedat Lynchi. – New Zealand Film Festival


 

Felipe Bragança

(sünd 1980, Rio de Janeiro) on koostöös Marina Mellande’iga teinud mitu lühi- ja eksperimentaalfilmi, mis on keerelnud mainekatel filmifestivalidel. Ta on režissööri abina ja stsenaristina töötanud koos Karim Ainouziga, kelle film „Praia do futuro“ linastus ka PÖFFi programmis 2014. aastal.


Filmograafia

  • A Fuga
  • a Raiva
  • a Danca
  • a Bunda
  • a Boca
  • a Calma
  • a Vida da Mulher Gorila (2009, co-dir)
  • A alegria (The Joy, 2010, co-dir)
  • Não Devore Meu Coração (Don’t Swallow My Heart, Alligator Girl!, 2017)

Ajakava

18.11.2017
15:45 - 17:33
Tallinn, 
Coca-Cola Plaza
Saal 8
Subtiitrid: ENG
Seansikood: 020503
Väljamüüdud
25.11.2017
17:15 - 19:03
Tartu, 
Cinamon
Saal 4
Subtiitrid: ENG
Seansikood: 091801
Väljamüüdud
29.11.2017
17:00 - 18:48
Tallinn, 
Kino Sõprus
Subtiitrid: ENG
Seansikood: 131701
Väljamüüdud
Külalistega seansid võivad lõppeda hiljem.

Programm

Panoraam

Filmi info

Riigid: Brasiilia, Paraguay
Aasta: 2017
Kestvus: 108 minutit
Keeled: portugali, hispaania, Guarani
Režissöör: Felipe Bragança
Produtsendid: Marina Meliande, Marcos Prado
Stsenarist: Felipe Bragança
Operaator: Glauco Firpo
Montaaž: Jon Kadocsa
Helilooja: Baris Akardere
Osatäitjad: Eduardo Macedo, Adeli Gonzales, Cauã Reymond, Zahy Guajajara, Cláudia Assunção
Tootja: Duas Mariola
Levitaja: Mundial
Festivalid: Sundance, Berlinale, Stockholm

Sünopsis

Režissöör

„Ära neela mu südant, alligaatoritüdruk!“ asetab vaataja Apa jõe kaldale – veekogu äärde, mis lahutab Brasiiliat ja Paraguaid. Brasiilia poolel elab 13aastane Joca (Eduardo Macedo) – varateismeline poiss, kes on armunud vastaskaldal elavasse guaranii neidu. Sama müstiline nagu jõgi, on ka noormehe armastatu Basano (Adeli Benitez), kes ammutab jõudu oma rahva juurtest ja minevikust.

Kõige selgemalt sobitubki film fataalsete armastuslugude kategooriasse, meenutades kohati armastusromaanide suurimaid klassikuid, nagu „Romeo ja Julia“ jt. Ehkki vaadates, kuidas Joca vend, kohaliku mootorrattagängi üks kardetumaid liikmeid, oma vastasleeri, guaraniide mootorrattajõuguga arveid klaarib, loob film hoopis teised assotsiatsioonid. „Ära neela mu südant, alligaatoritüdruk!“ pakubki vaatajale kaootilist, kohati võluvat žanrite virrvarri.

Filmi kõnekamaks sisuliseks pooleks on vastandus – karakteritele omistatud konfliktsus ja verejanu, mis võimaldavad mõelda inimloomuse keerdkäikudele. Samas iseloomustab filmi duaalsus – filmi kaunil, kohati mängulisel visuaalil võib lasta silme eest ka lihtsalt läbi voolata, elades kaasa kummalisele, kohati udusele segule kõigest sellest, mida linateos püüab pakkuda.

Aurelia Aasa

Oma energilise neoonvärvilise visuaali ja tujuka süntesaatori-soundtrackI’iga Braganca film toob meelde Nicolas Winding Refni teose „Drive“, kuid selle jahmatav, unenäoline atmosfäär meenutab kohati ehedat Lynchi. – New Zealand Film Festival


 

Felipe Bragança

(sünd 1980, Rio de Janeiro) on koostöös Marina Mellande’iga teinud mitu lühi- ja eksperimentaalfilmi, mis on keerelnud mainekatel filmifestivalidel. Ta on režissööri abina ja stsenaristina töötanud koos Karim Ainouziga, kelle film „Praia do futuro“ linastus ka PÖFFi programmis 2014. aastal.


Filmograafia

  • A Fuga
  • a Raiva
  • a Danca
  • a Bunda
  • a Boca
  • a Calma
  • a Vida da Mulher Gorila (2009, co-dir)
  • A alegria (The Joy, 2010, co-dir)
  • Não Devore Meu Coração (Don’t Swallow My Heart, Alligator Girl!, 2017)