11

OMA KAVA

Registreerimine
Sisselogimine
Parooli taastamine
Registreerimine
Parooli taastamine
Ajakava

Tegevus

Pimedate Ööde Filmifestivali juhatus Tiina Lokk-Tramberg
Mikk Granström

PÕHIKIRI

Mittetulundusühingu PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL põhikiri on kinnitatud 8. jaanuaril 1998. aastal ja muudatused põhikirjas 13. oktoobril 1999, 31. mail 2000, 21. novembril 2002 10. aprillil 2003, 06.veebruaril 2008, 17. juunil 2008, 16. mail 2009 ning 3.oktoobril 2012. aastal.

1. ÜLDSÄTTED 1.1. Ühingu ametlik nimi on Mittetulundusühingu Pimedate Ööde Filmifestival, lühendina PÖFF, inglise keeles Black Nights Film Festival (edaspidi „Ühing“).
1.2. Ühingu asukoht on Tallinn.
1.3. Ühingu juhatuse asukoht on Tallinn.
1.4. Ühingu asutamiskuupäev on 8. jaanuar 1998.a.
1.5. Ühing tegutseb Eesti Vabariigis.
1.6. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on oma sümboolika, oma nimetusega pitsat ning pangaarved.
1.7. Ühingu majandusaasta algab 1.aprillil ja lõpeb 31.märtsil. Ühing juhindub oma tegevuses riigis kehtivatest õigusaktidest ja põhikirjast.

2. ÜHINGU EESMÄRGID 2.1. PÖFF on kasumit mittetaotlev ühiskondlik organisatsioon, mille tegevuse eesmärk on organiseerida rahvusvahelisi filmifestivale Eestis ja korraldada filmikunsti propageerimist kõigi elanikkonna gruppide hulgas Eestis ja mujal.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks ühing:
    2.2.1. korraldab filmifestivale ja sellega seotud üritusi ning meediategevust;
    2.2.2. levitab filme;
    2.2.3. kirjastab;
    2.2.4. korraldab reklaami ja avalikke suhteid;
    2.2.5. korraldab filmindusealast koolitust;
    2.2.6. annab avaliku konkursi korras välja stipendiume ja auhindu;
    2.2.7. korraldab heategevuslike kampaaniaid vähemkindlustatud ja puuetega inimeste kaasamiseks oma tegevusse;
    2.2.8. korraldab muud tegevust, mis aitab kaasa põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele.
2.3. Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks võib ühing arendada majandustegevust:
    2.3.1. vallata, kasutada ja käsutada ühingu vara:
    2.3.2. omandada, võõrandada ja rentida hooneid, seadmeid, transpordivahendeid ja muud vara;
    2.3.3. astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
    2.3.4. sõlmida töölepinguid ühingu töötajatega;
    2.3.5. arendada välissuhtlust, astuda lepingulistesse suhetesse välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
    2.3.6. teostada põhikirjajärgseks tegevuseks vajalikke tehinguid, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusandluse ja käesoleva põhikirjaga.

3. ÜHINGU LIIKMED, ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE, ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 3.1. Ühingu liikmeteks on asutajaliikmed, liikmeks vastu võetud isikud ja auliikmed. Ühingu liikmeks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.
3.2. Auliikmeteks võib ühingu koosolek vastu võtta väljapaistvaid filmiloojaid või muid isikuid, kellel on olulisi teeneid filmikunsti ees või kes on kaasa aidanud ühingu eesmärkide saavutamisel. Auliikmeks saamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek.
3.3. Auliikmetel on õigus osaleda ühingu üldkoosolekul. Auliige ei osale hääletamisel. Auliikmed ei pea tasuma sisseastumis- ja liikmemaksusid.
3.4. Ühingu liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab üldkoosolek lihthäälteenamusega.
3.5. Ühingu liikmeks saamiseks esitab liikmelisuse taotleja juhatusele kirjaliku avalduse. Üldkoosolek teeb liikmelisuse taotleja suhtes otsuse järgmisel üldkoosolekul.
3.6. Üldkoosolek võib keelduda liikmelisuse taotleja vastuvõtmisest. Keeldumist ei pea üldkoosolek põhjendama.
3.7. Ühingu liikmel on õigus ühingust vabalt välja astuda, esitades selle kohta juhatusele kirjaliku avalduse.
3.8. Liige arvatakse ühingust välja järgmistel juhtudel:
    3.8.1. liige kahjustab ühingu head nime või mainet;
    3.8.2. liikme suhtes pankrotimenetluse algatamisel;
    3.8.3. ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu;
    3.8.4. liige ei tasu tähtaegselt liikmemaksu;
    3.8.5. liige ei järgi juhatuse, üldkoosoleku, või muu pädeva organi otsuseid või suuniseid.
3.9. Ühingust väljaarvamise eelmises punktis nimetatud alustel otsustab üldkoosolek.
3.10. Liikmelisus lõpeb ka füüsilisest isikust liikme surma ja juriidilisest isikust liikme ühinemise, jaotumise või lõppemise korral.

4. ÜHINGU LIIKME ÕIGUSED 4.1. Ühingu liikmetel on õigus võrdsele kohtlemisele.
4.2. Ühingu liikmel on üldkoosolekult õigus saada teavet ühingu majandusliku seisu ning juhatuse ja nõukogu tegevuse kohta, sealjuures saada tasuta majandusaasta aruande ärakiri.
4.3. Ühingu liikmel on õigus esitada juhatusele ja nõukogule taotlusi, nõuda nende menetlemist või taotleda juhatuse või nõukogu kaudu või seaduses sätestatud korras küsimuse arutamist üldkoosoleku päevakorras.
4.4. Ühingu liikmel on õigus nõuda, et ühing rakendaks abinõusid nende ühingu liikmete suhtes, kes ei ole täitnud üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuseid.
4.5. Ühingu liikmel on õigus;
    4.5.1. osa võtta üldkoosolekust;
    4.5.2. valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
    4.5.3. saada ja levitada teavet ühingu tegevuse kohta;
    4.5.4. astuda ühingust välja.

5. ÜHINGU LIIKME KOHUSTUSED 5.1. Ühingu liige on kohustatud tasuma liikmemaksu, mille suurus ja selle tasumise tähtaeg ühingu majandusaastas määratakse üldkoosoleku otsusega.
5.2. Ühingu liige on kohustatud täitma üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
5.3. Ühingu liige on kohustatud andma tõest teavet oma tegevuse kohta aidates nii kaasa ühingu eesmärkide saavutamisele.
5.4. Ühingu liige on kohustatud hoiduma ühingu maine või huvide kahjustamisest.
5.5. Ühingu liige on kohustatud kaasa aitama ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele, maksma juhatuse poolt kehtestatud sisseastumis- ja liikmemakse ning täitma teisi kohustusi, mis tulenevad põhikirjast, seadusest ja ühingu organiteotsustest.

6. ÜLDKOOSOLEK 6.1. Ühingu kõrgemaks organiks on ühingu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek teeb otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes, mida põhikirjaga ei ole antud ühingu juhatuse pädevusse või mille otsustamist need organid küsimuse olulisuse tõttu üldkoosolekult päevakorras taotlevad.
6.2. Igal ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamisest.
6.3. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel eelmise majandusaasta lõppemisest.
6.4. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kui ühingu huvid seda vajavad, samuti seaduses ettenähtud juhtudel. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.
6.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb liikmetele kirjalikult või elektronposti teel ette teatada vähemalt seitse päeva. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord. Üldkoosoleku päevakorra eelnõu koostab juhatus ühingu vajadustest lähtudes ja võttes arvesse liikmete taotlusi. Nimetatud korda ei tule järgida, kui koosolekul osalevad kõik liikmed.
6.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellel on esindatud üle poole ühingu liikmetest.
6.7. Kui üldkoosolekul (korralisel ja erakorralisel) ei osalenud seaduses või põhikirjas nõutav arv liikmeid, kutsub juhatus kümne päeva jooksul kokku uue üldkoosoleku, teatades arutamisele tulevad küsimused, järgides käesoleva põhikirja punkti 6.5. nõudeid. Uus üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm ühingu liikmetest. Otsuste vastuvõtmine toimub punktis 6.9. sätestatud korras.
6.8. Üldkoosoleku juhi valib üldkoosolek lihthäälteenamusega. Üldkoosoleku juht määrab protokollija ja häältelugeja, kes ei pea olema ühingu liikmed.
6.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest, juhul kui seadus ei sätesta teisiti.
6.10. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
6.11. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 3/4 ühingu liikmetest või nende esindajad. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
6.12. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 9/10 ühingu liikmetest.
6.13. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
    6.13.1. ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
    6.13.2. ühingu põhikirja muutmine;
    6.13.3. ühingu eesmärgi muutmine;
    6.13.4. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
    6.13.5. revidendi või audiitori määramine;
    6.13.6. majandusaasta aruande, revisjoniaruande ja muude kohustuslike aruannete kinnitamine;
    6.13.7. sisseastumismaksu ja liikmemaksu kehtestamine ning tasumise tähtaja kinnitamine;
    6.13.8. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
    6.13.9. nõukogu ja juhatuse aruannete ärakuulamine.

7. JUHATUS 7.1. Ühingut juhib ja esindab juhatus, milles on kaks kuni kolm liiget. Juhatuses peab olema vähemalt üks ühingu liige. Juhatuse liikmed valivad endi seast esimehe, kes juhib ühingu tööd ja korraldab juhatuse tegevust.
    7.1.1. Kui juhatuses on kaks liiget, määrab juhatuse esimehe üldkoosolek.
7.2. Juhatuse volituste kestus on 3 aastat.
7.3. Juhatus korraldab ühingu liikmete arvestust.
7.4. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.
7.5. Juhatus arutab ja otsustab igapäevaküsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult üldkoosoleku otsusega.
7.6. Juhatuse liikmetel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes ilma volikirjata ühingu põhikirja alusel.
7.7. Juhatuse liikmetele makstakse nende ülesannetele ja ühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab kindlaks üldkoosolek.
7.8. Juhatus juhib ja esindab ühingut, korraldab ühingu raamatupidamist ja varahaldust.
7.9. Üldkoosoleku otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.
7.10. Juhatus annab aru oma tegevusest üldkoosolekule.
7.11. Kui juhatuses on mitu liiget teeb juhatus otsuse juhatuse koosolekul kohalviibijate poolthäälte enamusega. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või juhatuse esimehe äraolekul tema poolt asetäitjaks määratud juhatuse liige. Kui juhatuses on kaks liiget ja nad on eriarvamusel, tuleb pöörduda üldkoosoleku poole juhiste saamiseks.
7.12. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek. Üldkoosolek võib juhatuse liikme tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
7.13. Kinnisasja ja registrisse kandmisele kuuluvaid vallasasju võib juhatus omandada, võõrandada või koormata ainult üldkoosoleku nõusolekul.
7.14. Juhatuse liikmete vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses.

8. NÕUKOGU 8.1. Ühingu üldkoosolek võib moodustada põhikirjalise tegevuse tõhustamise eesmärgil nõukogu, millesse võivad kuuluda ühingu liikmete hulka mittekuuluvad isikud. Nõukogu on ühingut nõustav muu organ, millel ei ole õigust esindada ja juhtida ühingut.
8.2. Nõukogusse kuulub kuni viis ühingu liiget.
8.3 Nõukogu valitakse kaheks aastaks.
8.4. Nõukogu moodustatakse eesmärgiga anda ühingu tegevusele laiemat kaalu, konsulteerida ühingut ning aidata kaasa ühingu eesmärkide saavutamisele.
8.5. Nõukogu täpsem töökorraldus ja tegevuspõhimõtted sätestatakse üldkoosoleku poolt.

9. ÜHINGU VARA 9.1. Ühingu vara moodustab:
    9.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
    9.1.2. annetustest ja sponsorlusest;
    9.1.3. fondide ja sihtasutuste eraldatud rahalistest vahenditest;
    9.1.4. Eesti ja välisriikide krediidiasutuste laenudest;
    9.1.5. muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
9.2. Ühingu vara võib kasutada üksnes põhikirjaliseks tegevuseks.

10. ARUANDLUS 10.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
10.2. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui ühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
10.3. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

11. JÄRELEVALVE 11.1. Järelevalve teostamiseks juhatuse tegevuse üle võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla ühingu juhataja ega raamatupidaja.
11.2. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
11.3. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

12. LÕPPSÄTTED 12.1. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Ühingu likvideerimiskulud kaetakse ühingu arvel. Likvideerimiskomisjoni tegevus lõpeb lõppakti vormistamisega.

Käesolev põhikiri on vastu võetud üldkoosolekul Tallinnas, 03.10.2012.a.

MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival järgib oma tegevuses vabaühenduste tegevuse eetilisi põhimõtteid (leitav www.ngo.ee/eetikakoodeks)

Majandusaasta aruanded

Aastaaruanne (2014)
Aastaaruanne (2015)